Imprest valmistab paberi asemel hoopis aedu ja kiikesid

Tekst: Kristiina Hanga
Fotod: Rasmus Jurkatam

Imprest valmistab kõiki oma tooteid ümerfreesitud puidust ning Timo Hermlini sõnul algab toodangu läbimõõt 40 millimeetrist ning lõpeb 200 millimeetriga. Nii tilluke algmõõt tähendab aga seda, et Imprest ostab kokku ka sellises läbimõõdus palki, mida saeveskid liiga peenikeseks peavad ja mida metsamehed peenema läbimõõdu tõttu nimetavad latiks.

"Kui üldiselt alustatakse palgi kokkuostu 10-sentimeetrisest ladva läbimõõdust, siis meie alustame viiest sentimeetrist," märgib Hermlin. Impresti juures läheb kaubaks männi- ja kuuselatt, suuremas osakaalust just viimatimärgitu. Tooret ostab tehas neljas pikkuses: 2,5; 3; 3,7 ja 4 meetrit, osutab Timo Hermlin tehase laoplatsil kõrguvatele virnadele.

Vastavalt sellele, milliste toodete valmistamiseks parasjagu läheb, võetakse ka toore "letti". Esmalt tuleb läbida sorteerimisliin - üks puuliik ja pikkus korraga. Kui enne sorteerimist on tegu kaheksa sortimendiga ehk neli pikkust kuuse- ja neli pikkust männilatti, siis pärast sorteerimist saab rääkida juba 120-st sortimendist ehk nn "taskust".

RMK-lt teise rinde kuusk
"Skänner" mõõdab palgid ja lükkab vastavalt mõõtudele taskusse," selgitab Hermlin, kuidas palkide sorteerimine käib. Kuna läbimõõte on palju ning tooteid valmistatakse kahest puuliigist, saabki kokkuvõttes kokku nii suur arv eri sorti palke. Praakpalkidel peab silma peal operaator, kes liinil jooksvaid palke hoolega jälgib. Kui masin ise lükkab praagitaskusse liigpikad, liigjämedad või -peened palgid, siis operaatori valvas silm peab ära nägema muud puidurikked, nagu kõverused, mõlud jms. Viimasel ajal on näiteks tekkinud probleeme sügavate harvesterijälgedega, mida ei pruugi õnnestuda esimesel korral maha freesida (kui üldse) ning seetõttu tuleb palke korduvalt töödelda, mis aga tähendab täiendavat aega ja kulu.

Timo Hermlin märgib, et RMK-lt ostetava puidu hulgas on praaki vähem kui teistel tarnijatel, kellelt firma tooret ostab. "RMK teeb vahekasutusraieid ja sealt pärinev puit on parem," selgitab ta. "Põhjus, miks tehas kuuske rohkem kasutab, on selles, et kuusk kasvab teises rindes ja seetõttu võetakse teda maha ka lageraiete käigus. RMK Kirde regioon on meile tublisti latti toonud, oleme väga rahul."

Ettevõtte juht kinnitab, et hindab koostööd RMK-ga väga. "RMK on meie kõige suurem ja parem tarnija," märgib ta.



Ümarfreesitud puidust
Impresti toodang jaguneb kolme tootegruppi, millest suurimaks on aiatooted - erinevate lahendustega piirdeaiad. Seejärel tulevad mänguväljakud, kiiged ning kolmandana aiandustooted, nagu lillekastid, kompostikastid jms. Tegemist on lõpptoodangu, mitte allhanke korras valmistatud pooltoodanguga.

Kõik need tooted, nagu juba eespoolgi märgitud, valmistab tehas ümarfreesitud puidust, kasutades selleks Austria ettevõtte Oswald tehnikat. Näiteks Oswaldi kahe freespeaga liin, millest esimene võtab palgilt maha pinna ja teine teeb lõpliku töötluse, oli 2006. aastal, mil Imprest liini käivitas, Euroopas ainulaadne. Niisuguse liini läbilaskevõime on Hermlini sõnul suurem kui ühe freespeaga liinil. Põhjuseks freespea väiksem koormus, mistõttu suudabki liin rohkem palke läbistada. Lisaks võimaldab liin koheselt postide otsad teritada, faasida ja pikisuunas poolitada. Kokku on tehases töös kolm freesliini.

90 protsenti toodangust süvaimmutatakse, mis annab neile sõltuvalt immutusklassist kuni 15-aastase kestvuse. Imprestil on kasutusel kaks immutusautoklaavi ning immutus tehakse meetodil vaakum-surve-vaakum. "Puit lükatakse autoklaavi ja tekitatakse alarõhk, mille käigus vedelik imetakse puidust välja," kirjeldab Timo Hermlin protsessi. "Seejärel lastakse sisse immutuskemikaal ja alustatakse survetsükliga, mille käigus pressitakse kemikaal puidu rakkudesse. Järelvaakum eraldab palgist liigse kemikaali."

Immutamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikku ja tervisele ohutut kemikaali ning kokkuvõttes on tegu igati keskkonnasäästliku toodanguga - on ju puit taastuv loodusvara. Tootmises tekkivad puidujäägid lähevad uuesti kasutusse, neid ostavad puidugraanulitootjad, katlamajad ja puitlaastplaatide valmistajad.



Põllu peale
Praegu, jaanuarist juunikuuni töötab tehas kahes vahetuses, lisaks veel ka laupäeval üks päevane vahetus. Suvel, juulis või augustis tehaserahvas puhkab, misjärel jätkub töö aasta teises pooles samuti kahes vahetuses. Tööd annab Imprest 90 inimesele.

Lemeks Gruppi kuuluv Imprest loodi 2000. aasta lõpus. Idee sai alguse sellest, et leida kohapeal võimalus kasutada ära muidu paberipuiduna müüdav materjal. "Lemeksi juhatuse esimees Jüri Külvik vaatas, et Eestist veetakse palju kvaliteetset materjali paberipuiduna välja, kuigi seda saaks kohapeal mehhaaniliselt töödelda ja seeläbi Eestis rohkem väärtust luua," meenutab Hermlin. "Impresti tegevuse tulemusena kasvatame selle materjali väärtust Eestis sõltuvalt tooregruppist viis kuni kaheksa korda ja seeläbi saab tööd hulga rohkem inimesi võrreldes toormaterjali kaubandusega."

Tehas sai ehitatud Kunda külje alla põllu peale, esialgu tehti tööd vaid ühe freesiga, palke sorteeriti käsitsi ning immutust ei olnud üldse. Nüüdseks on tehas kasvanud aga nii suureks, et võib raporteerida mulluse toodangu 31 500-tihumeetrilisest käibest, nende seas oli näiteks 24 000 kiike ja 1250 pakki erinevat sorti aiatooteid. Möödunud aasta lähebki ettevõtte ajaloos kirja kui tootmismahult kõigi aegade parim aasta.

Käibe ja ka kasumi poolest andis parima tulemuse aga 2007. aasta, mil käive tuli 10 miljonit eurot. Seejärel kukutas masu käivet ning möödunud aastal tõusis see uuesti parima aastaga peaaegu samale tasemele - 9,3 miljonit. "Toorme hinnatõusu tõttu meie kasumiplaan aga ei realiseerunud," täheldab Hermlin. "Puidu hind mullu muudkui tõusis ja tekitas tõsiseid probleeme. Neljandas kvartalis hakkas toorme hind langema ja on praegu tööstusele optimaalsel tasemel."

Paberipuu pigem aedadeks
Tema sõnul on Eestis probleemiks asjaolu, et paberipuidu turgu mõjutavad Skandinaavia kontsernid. "Peame toorme eest rohkem maksma, sest meie kvaliteedinõuded on paberipuidu omadest karmimad," selgitab ta. "Teisalt võtame vastu sinega puitu, mida saeveskid jällegi ei võta. Oleme arvamisel, et paberipuidu hulgas on jätkuvalt materjali, mida võiks rohkem väärindada sellest latti tehes."

Hermlin möönab, et ettevõtte tootmismaht võiks olla ka mõnevõrra suurem, ulatudes 40 000 tihumeetrini aastas, kuid seda piirab toorme kättesaadavus. Vaadates ümberringi, siis 180 kraadi ulatuses laiub Kunda lähistel ikkagi meri ja ülejäänud alal, kust veel majanduslikus mõttes tooret transportida kannatab, tootmiskasvuks vajalikku latimetsa ei kasva.

Teisalt on aga Imprestile sobivas sortimendis puidu maht kasvanud ka erasektori poole pealt, ka nemad on hakanud sarnaselt RMK-ga agaramalt latti tegema, teades, et kohapeal on tootja, kes peenes mõõdus palgi neilt ära ostab.

Käesoleva aasta suhtes on Impresti juht lootusrikas. "Arvame, et 2012. aasta tuleb mõistlik aasta," sõnab ta. "Loodame, et tuleb mahult parem kui 2011. Põhjust arvata, et aasta tuleks mullusest kehvem, hetkel küll ei ole."

Pakid Imprestis toodetud kaubaga rändavad 23 Euroopa riiki, fookusturuks on Saksamaa, Inglismaa, Norra ja Itaalia. Sõltuvalt sihtturust on Impresti klientideks jaeketid või üksikud jaemüüjad. Logistiliselt keerukatel turgudel kasutatakse edasimüüjaid, kes Impresti toodangut jaekettidesse tarnivad. Eestist leiab Impresti toodangut suurimatest ehituspoodidest, aga osta saab ka tehases kohapeal.

"On oluline märkida, et lisaks suuremale väärtusele, mida kohapeal loome, tekitame lisaväärtust ka veel sellega, et 90% meie toodangust eksporditakse, mis on väga oluline Eesti riigi seisukohast," kommenteerib Hermlin. "Kokkuvõttes võidavad kõik - metsaomanik saab suurema tulu, rohkem Eesti inimesi saab tööd, riik saab maksud ja raha selleks tuleb piiri tagant."

Allikas: Metsamees, 2012, nr 1 (111)